Piparkoogid Detsember 24, 2006
Posted by reeede in Jõulud, Kodu, Toit.2 comments
Sel aastal siis sedamoodi 
Piparkoogi algus Detsember 21, 2006
Posted by reeede in Jõulud, Kodu, Toit.9 comments
Tegin eile piparkoogitainast.
Piltidel on karamelli tegemine roosuhkrust.
Piparkoogipilti veel pole, sest tainas peab kaks päeva seisma.
Tainas maitseb ka väga hästi
Kalkun November 17, 2006
Posted by reeede in Astoria, Disain, kunst, Kohalikud kombed, Toit.9 comments
23RD Astorias
Järgmisel nädalal on tänupühad.
Inimesed “kaunistavad” oma majad kalkunitega, sest tänades Ameerikat selle eest, et nende esivanematel õnnestus siin ellu jääda, söövad ameeriklased järgmisel neljapäeval massiliselt kalkuneid.
Kuigi ellu jäid nad vist tänu maisile ikka.
Huvitav, mida mõtleks meie tänava inimesed, kui ma kaunistaks meie maja jõulude ajaks suure täispuhutud seaga?
Eestlased ju tähistavad jõule massilise sigade söömisega.
Aga ma arvan, et see eksperiment jääb tegemata, ma pole täispuhutavaid sigu müügil näinud.
Tallinna keefir November 7, 2006
Posted by reeede in Eesti värk, Kaubandus, Toit.6 comments
Tallinna keefir, ostetud
Brighton Beachilt.
Kanada firmas ELWest tehtud.
Balti retsepti järgi
Karahvin November 4, 2006
Posted by reeede in Asjad, Disain, kunst, Toit.5 comments
Käisime ühes kreeka toitude restoranis söömas, tellisime karahvini veini.
Ja ärge arvake, et vein toodi kaunis kritallist nupuga sädelevas karahvinis.
Toodi sellesama mõlkis plekist kopsikuga
Nii et saage tuttavaks – ameerika kreeklaste karahvin .
Muud nõud olid siiski ilusad.
Ja Ameerikas on ju McDonalds ka restoran, nii et alati ärge oodake restoranilt valgete linadega kaetud laudu ja portselani.
Talivirsikud oktoober 23, 2006
Posted by reeede in Astoria, Loodus, Toit.add a comment
35th Street Astorias
Üks puu on virsikuid täis ja linnud söövad neid.
Juulikuus ka said mingid virsikud valmis, ju need olid siis suvivirsikud ja nüüd saavad valmis talivirsikud
NY-s on talv natuke käes juba, sest homme hommikul on sooja ainult 3 kraadi.
Ja alles kuu aega tagasi olid rannailmad.
Ehh, Odessa oktoober 20, 2006
Posted by reeede in Kaubandus, Rand, Toit, Vaateaknad.12 comments
Täna mina käisin siis ka lõpuks paljude njuujorgi eestlaste pühas kohas – Brighton Beach’il.
Muidugi süüa ostmas.
Ei olnudki seal ainult venelased ja muud venekeelsed inimesed – kuulsin inglise, hispaania ja hiina keelt ka.
Baltika Saloon pakub: Russian beauty, Russian culture, Russian beer.
Tali tulemas, ostke omale läkiläki.
Tööotsijad – minge Brighton Bazaarile (1007 Brighton Beach Avenue, Brooklyn, New York).
Kuulsin seal poes pealt töötajate vahelist jutuajamist:
“Uhadii atsjuda! Slõshes, uhadii! Bõstro!”
“Nu shto võ, devotshki! Patshemu tak? U nash zdez intelligentnaja brigada! Ne nada tak!”
Paistab, et rand hakkab maju täis saama. Siin pakutakse viimast võimalust osta omale korter viimasesse kohalikku ehitisse.
Mõnedel majadel olid omapärased uksed ja väravad.
Natuke kodust sinist värvi ka.
Rannas on mõned söögikohad.
Rand ise nägi samasugune välja nagu Coney Islandil ja Rockaway Beach’il, laudadest jalutuspromenaadi ja mõnusa rannaliivaga.
Ostsin jälle barankasid ja präänikuid. Ja muidugi Karumsi kohukesi ($0.59/tk) ning pastilaad ($2.99 umbes 300 grammi).
Minu imestuseks müüdi ka leedukate maisipulki ($1.49/karp), mida ma Eestis elades ahnelt sõin.
Hea ikka, et Brighton Beach meie kodust kahetunnise rongisõidu kaugusel on
Veel ostsin sprotte ($1.39 ja $2.49/karp), suitsuvorsti Moskovskaja ($4.32/630 grammi), pasteeti ja voblat (kilohind kuni 225 krooni).
Koju jõudes lugesin ajalehest, et needsamad sprotid (firmast Brivais Vilnis) on venelaste jaoks eluohtlikud, aga eurooplastele kõlbavad küll.
Ja kaks musta leiba ostsin ka – orlovi ($1.89) ja borodino ($2.19).
Kuna olin Brighton Beach’il esimest korda, siis pole mul aimugi, kus on parimad hinnad.
Nii et ostsin oma nänni tee peale ette jäänud kohtadest.
Liibanoni suhkruvatt september 28, 2006
Posted by reeede in Toit.3 comments
Elu New Yorgis on tore ja huvitav nagu ühikas – nädalalõpuks (ehk siis puhkuseajal) lähevad mõned kursakaaslased (ehk meiega samal ajal siia eluülikooli sattunud toredad inimesed) koju (ehk kodumaale) ja tagasi tulles on kotid head-paremat söögikraami täis, mida siis sõpradega jagama hakatakse.
Seekord käis oma kodumaal meie Liibanonist pärit sõber ja tõi meile seda asja süüa (linki avades vaata lk.3 lõppu), mis piltidel on. Suhkruvatt ehk cotton candy. Tehtud magusavabrikus nimega Patisserie Doueihy.
Väga hea maitsega asi igatahes.
Me andsime vastu Maiuspala kommi.
Hiina juuli 9, 2006
Posted by reeede in Asjad, Igasugused inimesed, Kaubandus, Manhattan, Toit, Vaateaknad.2 comments
Oleme Epuga paar korda koos Manhattanil Chinatownis ehk siis Hiinalinnas käinud.
Minu pildid on siin ja Epu omad tema blogis http://www.petroned.blogspot.com/.
Ikka kaart kõigepealt.
Suuremas plaanis asub Hiinalinn Manhattani kaguosas.
Huvitav, milliseid maju ehitaks eestlased oma linnaossa? Rehielamuid?
Little Chinatown koosneb umbes paarikümnest müügiputkast, kust saab osta vidinaid -
kaelakeesid, päikeseprille, juukseklambreid, käekellasid, rahakotte, seelikuid, kleite ja suveniire.
Keskpäevases kuumuses tõmmati üles lõbus päikesevari.
Ravumid.
Võta või viis kilo korraga.
Pärnus oli lihtne – tellisin Aasia restoranis jasmiiniteed ja toodi ilma mingeid küsimusi esitamata kann lauale.
Hiinalinnas on riiulite kaupa jasmiiniteesid – kuidas ma nüüd tean, milline neist väga hea on? Võibolla kõik on head.
Kuivatatud kalad ja kalmaarid ja silgud.
Kuivatamata krevetid, peajalgsed ja molluskid.
Mingid kuivatatud taimed.
See siin on ka Manhattan.
Kui teil arvelauda peaks vaja minema, siis Hiinalinnast saab osta.
Keraamiline mööbel.
Selles poes olid kõik sildid ainult hieroglüüfides, välja arvatud sildid “NO PICTURE”.
Tegin näo, et just seda osa inglise keelest ma ei oska ja mõne pildi ikka julgesin teha.
Ma ei oska ju sõnadega kirjeldada, mis asju hiinlased oma poodides müüvad.
Hiinlased teevad savivaase ka. Pole kõik sugugi peen portselan.
Pisikeste pirukate tegemise masin.
Pontshikutaignamoodi piruka sees on hele magus kreem, minule tundmatutest ainetest.
Kunagi ammu, kui Eestis ei raatsitud ekleeride sisse päris vahukoorest tehtud kreemi panna, siis oli neis ka samasugune tundmatu magus mass.
Väikeses koguses kõlbab süüa küll.
Võibolla on siin kirikus aru saadud, et usk ei tähenda välist ilu või on neil lihtsalt liiga vähe raha, et uhket maja ehitada.
Paberist lambivari.
Väike kingsepp on see, kes neid uhkeid kingi teeb,
iset vilet lööb,
et lä’eks kiirelt töö
Siin hiina toidu restoranis käisime söömas.
Koht on väike, aga teenindus oli kiire. Portsud oli suured ja hinnad head.
Olen juba harjunud, et New Yorgis ei tähenda restoran valgete laudlinade ja tiibklaveriga söögikohta.
Tundub, et selle putka omanikel on identiteedikriis.
PS. Itaallasi õnnitlen jalkaMM-mi võidu puhul homme, kui nad täna öösel suure pidutsemisega linna laiali ei lammuta.
