Rahaauto oktoober 18, 2006
Posted by reeede in Tehnika.add a comment
Selliste autodega korjatakse siin linnas sularaha poodidest kokku.
Osad rahaautod on sinist värvi.
Kõvad kuulikindlad masinad.
Tihe (vee)liiklus oktoober 17, 2006
Posted by reeede in Astoria, Hobid,meelelahutus, Loodus, Tehnika.1 comment so far
Vaade Astoria pargi juurest üle East Riveri Manhattanile.
See sild üle jõe on Triborough Bridge.
Silla nimi viitab sellele, et ta ühendab kolme linnaosa – tri tähendab igasugustes keeltes number kolme, eksole, ja borough on siis linnaosa.
Need kolm linnaosa on Queens, Manhattan ja The Bronx.
Vaade Astoria pargi juurest üle East Riveri Randall’s Islandile.
Mõnikord on East Riveril väga tihe liiklus.
East River on Queensi linnaosa ja Manhattani vaheline jõgi.
Muide, tripi foorumis esitati huvitav küsimus – kuidas New Yorgist Manhattanile saab?
Mul onn mägedes on oktoober 3, 2006
Posted by reeede in Hobid,meelelahutus, Igasugused inimesed, Loodus, Tehnika.add a comment
Kui sõita üle Hudsoni jõe mööda Tappan Zee silda, algab teiselpool jõge selline maastik. Mäed ja metsad. Nagu polekski siinsamas lähedal linn, milles elab üle 8 miljoni inimese (koos eeslinnadega umbes 18 miljonit).
Kohati kulgeb tee graniitkallaste vahel, nagu Soomes.
Lähed vasakule – kohtad kilpkonna, lähed paremale – sööb karu su ära 
Ja kuskil mängivad lapsed.
Nii võtab meid vastu Peaceful Valley – ilus org umbes 260 km kaugusel New Yorgist.
Orus on treileripark.
Treilerid on kaks korda suuremad, kui need, mida Norra mägiteed täis on.
Treilerite ümber on lillepeenrad ja butafooria (aiakujukesed) , nagu “päris” kodude juureski.
Satipannike ka olemas.
Ja välidush.
Ja USA lipp kahtlemata.
Ja mõned statsionaarsed onnikesed.
Variant Ameerika palkmajast.
Päris kodud mägedes.
Seltsimehed isalendurid ja suurte lennukite väikesed vennad oktoober 1, 2006
Posted by reeede in Hobid,meelelahutus, Igasugused inimesed, Tehnika.add a comment
Käisin mina meestega kaasas raadio teel juhitavate mudellennukite messil.
Linnast väljas, Peaceful Valley’s.
Meie käisime ainult vaatamas
Nagu beduiinide telklaager oaasis.
Seltsimehed isalendurid on siia teinud oma pesa.
Nad imetlevad oma hoolealuseid ja kätetööd ja pildistavad iga nurga alt.
Nad võtavad kaasa oma toolid, naised, lapsed ja koerad.
Kui need on nõus kaasa tulema.
Kui pole nõus – ise teavad.
Neil on palju raha, sest lennukid maksavad sadu dollareid.
Ja mida suurem riist, seda uhkem. Nagu ikka.
Nad ei vea järelkärudes mitte hobuseid vaid lennukeid.
Nad ei vea lastekärudes mitte titasid vaid lennukeid.
Nad ootavad järjekorras, et pääseda OMA lennukit näitama.
Nad saavad tellida video OMA lennukist.
Vanus neid ei sega.
Neil on fännklubi.
Nad oskavad suuri kolakaid lennukeid panna tantsima ja õhku tormama.
Kiirusega 100 km/h.
Surmasõlmedest ma ei räägigi.
Ja nende silmad säravad.
Nad joonistavad lennukitele naiste pilte.
Jehh, tuuning.
Muus osas on need lennukid suurte lennukite üsna täpsed koopiad.
See hõbedane lennuk on II Maailmasõja-aegse pommitaja B-17 koopia.
Ja neil on alati toolid kaasas. Ameeriklastel on igal pool oma tool kaasas.
Keskmise istuja pea juures paistab pisike tulekustuti. Tulekahju õnneks ei tekkinud.
Lennujaam nimega JFK september 15, 2006
Posted by reeede in Eesti värk, Igasugused inimesed, Tehnika.6 comments
Kaks nädalat tagasi saabusid New Yorki mõned eestlased.
Seega tuli minna neile lennujaama vastu, et kätte saada Kalevi shokolaadid ja Vana Tallinn ja muu selline eluks vajalik kraam.
See pole veel lennujaam. Et lennujaama pääseda, tuleb jalainimesel peale metroo veel kasutada rongi nimega Airtrain. Sellel pildil ongi rongijaam, kuhu sisse saab viie dollari eest. Ja pärast välja lastakse jällegi viie dollari eest.
Rong saabus.
Rong näeb seest ilus välja, uus asi ikkagi.
Tegemist on täisautomaatse värgiga, st piilupart pole rongijuht vaid tema asemel juhib rongi arvuti.
Väljast näeb rong selline välja, kahe vaguniga ja saabub iga viie minuti tagant.
Enne lennujaama on mõned parklad, sest kuhugi peab ju inimene oma auto jätma.
Lennukisse autosid ei lubata.
Lennujaamas on 9 terminali, rong peatub igas neist, tuleb ainult teada, millisesse terminali endal parasjagu asja on.
Siin on 1. terminal.
Sellel pildil on Empire State Building ka väga kaugelt paistmas. Otsige üles
2. ja 3. terminal.
4. terminal, siin on lennujuhtimistorn ka.
Kui keegi teab, millisele lennufirmale kuulub lennuk, mille sabal on must poolkuu ja tähega logo, siis andke teada. Meie ei suutnud selle lennuki päritolu tuvastada.
Poolkuu ja täht on Türgi lipul, aga nende lipp on punane ja Turkish Airlinesi logo on teistsugune.
Rahvas ootab saabujaid 4.-ndas terminalis.
Eestlased saabusid sinna tshehhide lennukit kasutades ja nii oli ootajate hulgas palju tshehhi, poola ja ka vene keelt kosta. Aga muidugi oli seal igasugust rahvast ja kui otsiti kedagi Abdullah’t, et rätikus naine talle üle anda, jooksis kohale mitu meest, kellest siis üks oli õige Abdullah.
Eesti lipuke ka kohal.
Mobiil september 7, 2006
Posted by reeede in Astoria, Tehnika.2 comments
Need valged asjad maja katusel on mobiilside antennid.
Sellised on iga kõrgema objekti küljes (see maja siin on kolmekorruseline, sest Ditmars boulevardi selles osas eriti kõrgemaid maju polegi, no neljakorruselisi on ka ja mõni kõrgem koolimaja).
Neid antenne on muidugi palju, sest New York on maju täitsa täis ehitatud ja kuidagi peavad ju telefonide signaalid kohale jõudma ja läbi kivimajade nad eriti minna ei taha, nii et järgmine antenn peab üsna ligidal olema.
Mobiiltelefone pakkuvaid firmasid on siin päris mitu, aga põhiline tegija on Verizon, kelle käes on enamus neid mobiiliantenne ja neid nad siis rendivad väiksematele tegijatele.
Hinnad on kõigil enamvähem samad, eriti alla 60-dollarilist kuupaketti teha ei anna. Ja selle 60 dollari eest saad rääkida mingi kindla arvu minuteid (nii umbes 300) tööpäevadel. Hilisõhtust hommikuni ja nädalavahetusel räägitud minutid on “tasuta”, nii nagu ka telefon antakse “tasuta” (aahh-haa, tasuta jah, usume usume). Kusjuures minutite arvestusse lähevad ka vastuvõetud kõnede minutid ehk siis mõlemad rääkijad kasutavad korraga oma ettemakstud minuteid. Ja oma mure, kui kõiki minuteid ära ei kasuta, mobiilifirma on raha nagunii kätte saanud.
Asja pluss on siin see, et mobiiltelefonide varastamisega pole mõtet tegeleda ja lapsed ei satu kooliteel telefoniröövlite ohvriks.
Aga Eestisse oma vanematele helistan hoopis putkast ostetud kõnekaardiga. Nemad mul arvutiinimesed pole, nii et skype’i variant jääb ära. Ostan tavaliselt UCN Diamond kaardi, millel on 10-dollari eest kõneaega ja maksan selle eest 8 dollarit. Rääkida saan selle raha eest Eestis asuvale mobiiltelefonile 36 minutit ja lauatelefonile 6 tundi ja 40 minutit. Nii et eesti rahas on lauatelefonile helistamise minutihind umbes (võtame USA dollari kursiks 12.50 ja aluseks selle, et maksan kaardi eest 8 dollarit) 0.25 krooni ja mobiiltelefonile helistamise minutihind 2.77 krooni. Kui keegi teab odavamat helistamise varianti (mobiilile just), siis andke aga teada.
Üks vana lugu tuli meelde. Kuidas mul EMT-ga Eestis nalja sai.
Oli vaja kiiresti helistada ühe mu tuttava vennale või tema naisele, keda ma ei tundnud ja kes olid Ameerikas Connecticuti osariigis. Pidin ühe teate ruttu edasi andma. Sain tuttava käest numbri, mis algas 2-ga. Kuna ma polnud siis kursis, et USA-sse helistades tuleb kõigepealt ikka 1 ette võtta, siis valisin rahulikult 2-ga algavat numbrit ja esimesel kolmel korral mingit ühendust ei saanud. Neljandal korral õnnestus õige inimene kätte saada ja jutt ära rääkida. Vaatasin siis paar päeva hiljem internetist oma EMT arvete seisu ja minu üllatuseks oli arvel rida “kõned Eestist Aafrikasse”. Kuna ma enda meelest Aafrikasse ei helistanud (ega Connecticut pole ju Aafrikas asuv USA osariik, ega ju? ), siis saatsin meiliga küsimuse EMT info aadressil ja sain ka vastuse, et olin küll Aafrikasse helistanud, sest 2 on Egiptuse kood. Saatsin uue kirja, et heakene küll, see 2 võib ju Egiptuse kood olla, aga kuidas on siis tehniliselt võimalik, et ma ikkagi USA-s elava täitsa õige inimese kätte sain. Sellele küsimusele enam ei vastatud. Vist oli liiga keeruline küsimus Ausõna, ma ei tahtnud EMT-s kedagi mõnitada, mulle pakkus lihtsalt asja tehniline lahendus huvi.
Ma üldse ei vaidle vastu, et arvuti registreerib minu kõne number 2-ga algava koodi järgi Egiptuse kõneks, aga mis imega see arvuti oskas mind Ameerikasse suunata? Ja kui oskas Ameerikasse suunata, miks ta siis selle kõne ikkagi Aafrika kõneks registreeris. Minu arusaamise järgi oleks pidanud ma ühenduse saama kellegagi Egiptuses või siis oleks pidanud arvuti mulle teatama, et kulla inimene, kontrollige palun üle, mis numbril te õieti helistada tahate.
Olen muidugi väga tänulik, et EMT suutis mind vale koodiga õigesse kohta ühendada, sest mul oli teate edasi andmisega tõesti väga kiire, aga oleks huvitav olnud teada saada, mismoodi neil see õnnestus.
Pole vist üleliigne mainida, et kõned Aafrikasse maksavad kolm korda rohkem, kui Ameerikasse
Tants aurukatla ümber kestab veel juuli 28, 2006
Posted by reeede in Astoria, Kaubandus, Sündmused ja juhtumised, Tehnika, Töö.add a comment
Ei ole vaja arvata, et elekter on nüüd Queensis tagasi. Need pildid siin on kõik täna Astorias tehtud. Seega – kaevamine käib edasi ja ikka veel päris paljudes kohtades.
Toidupoes ütles kassapidaja, et tema kodus “blackout” kestab alles. Nii et siis mõnedel on elekter ära juba 12 päeva.
Teisipäeval kadus elekter ära ka Staten Islandi linnaosa 10 tuhandel tarbijal. Nemad olla voolu täna hommikul kella viieks tagasi saanud.
Kesse käib meil siin juhtmeid läbi närimas?
31st Street
36th Street
30th Avenue
30th Avenue
Need sinikiivrid pole mitte eriolukorras kohale kutsutud ÜRO rahuvalvajad vaid tavalised kohalikud elektrimehed.
30th Avenue
Niisugune politseipesa seisab teist päeva Ditmars boulevardil. Bussist jooksevad kollased juhtmed selle halli posti külge, mis bussi tagant paistab.
Veel ühed poeomanikud ei saa mitte ütlemata jätta, mida nad elektrifirmast Con-Ed arvavad.
Kahjunõuete esitamine Con-Edisonile on alanud.
Elanikud saavad küsida kuni 350 dollarit külmkappides raiskuläinud toidu eest, ettevõtetele makstakse kinni kulusid kuni 7000 dollarit, kui neil on esitada dokumendid kulude kohta, mis on kindlalt seotud elektrikatkestusega. Con-Edison kontrollib kõik paprid üle ilusti enne, kui miskit maksab.
Aga moraalsed kahjud? Kes maksab?
Meie ühel tuttaval oli kah vool ära ja kuna ta zhiletiga habet ajada ei oska ning pardel keeldus ilma vooluta töötamast, siis mees kurtis, et näeb varsti välja nagu terrorist ja ei julge niimoodi tööle minna. Ta on pärit Liibanonist ja teate ise ju, mis seal maal praegu toimub.
Sundpuhkuselt tagasi juuli 25, 2006
Posted by reeede in Astoria, Sündmused ja juhtumised, Tehnika.2 comments
Eelmise nädala teisipäeva õhtul lahkus meie kodust teadmata suunas internet. Kuna õues käis samal ajal kõva äike ja taevast tuli alla Niagara juga, siis me teda kohe otsima ei läinud vaid heitsime magama. Meie üllatuseks ei olnudki hommikuks internet tagasi saabunud.
Seega jäi ära minu igahommikune ajalehtede lugemine ja muu ajaraiskamine arvuti taga ning otsustasin minna korraks välja toidupoodidega tutvuma.
Astusin mööda Ditmars boulevardi ja mingi jama oli – valgusfoorid ei töötanud. Ja siis panin tähele, et poed olid kinni. Egas midagi, jalutasin kaugemate poodide poole ja juba peale viiendat mittetöötavate valgusfooridega ristmikku ning mu kõrval pidevalt kulgevat pimedate poodide jada, hakkas mulle kohale jõudma, et Ditmars boulevardil on vist elekter ka kaduma läinud.
Läksin järgmisele avenüüle ja sealgi polnud elektrit. Siis läksin järgmisele ja järgmisele kuni leidsin töötavate poodide ja putkadega tänava ja sain söögi koju vedada.
Kuna meie telekas näitab pilti sama kaabli kaudu, kuskohast tuleb ja kaob internet, siis loomulikult polnud meil kodus ka telekal pilti ees. Aga meil oli elekter
Rahumeelsete eestlastena ei läinud me tänavale piketeerima ega interneti kasutamise ja televisiooni vaatamise õigust nõudma vaid meenutasime kauneid nõukogude aegu, kui telekale sai pildi ette ka tavalise traadiga, mis tuli õigesse auku pista. Kahjuks ei saa internetti sukavarda abil omale koju meelitada.
Sedasi traadi abiga õnnestus mõnda programmi isegi näha ja nii saime teada, et vähemalt sajal tuhandel inimesel Queensi linnaosas pole esmaspäevast saadik elektrit. Võimalik, et see sada tuhat pole täpne arv, sest info liikumine on siin riigis kummaline. Kui keegi tähtis mees mingi kriisi ajal pressikonverentsi annab, siis põhiliselt räägib ta sellest, et keegi ei tea midagi.
Queensi tuli New Yorgi linnapea Bloomberg kohale ja teatas rahvale, et ei tea, miks äkki elekter üle Queensi ära kadus.
Võibolla äike ja miljonite konditsioneeride huugamine katkestas suurema hulga eakaid kaableid ja traate, arvasime meie.
Järgnevad nädalapäevad möödusid mul kodust kaugemal olevate poodidega lähemalt tutvumisega ja nii nägin, et usin elektrikaablite parandamise töö käis suuremal hulgal tänavanurkadel. Ja politseinikke tekkis aina juurde. Ühel õhtul leidsime Astoria pargist politseinike pesa – suur parkimisplats oli täis aetud igat sorti politseiautosid ja -busse ning prozhektoreid. Ma ei julgenud neid pildistada, sest siin riigis suhtuvad politseinikud kaameraga inimestesse kohati paranoiliselt. Samas olid politseinikud väga lahked ja tervitasid igal tänavanurgal (neid oli tõesti igal tänavanurgal) möödakäijaid “how are you doing”. Natuke ära tüütas muidugi nendega pidevalt suhtlemine, aga eks neil oli ju igav päev otsa tänavanurgal seista.
Lisaks tolgendasid jalus televisiooniinimesed, et õhtustes uudistes emotsionaalselt hüüda: “Queens on ikka pimeduses, inimesed frustreeritud ja poed pankrotis!” Lisaks näidati, kuidas prügiautod vedasid raiskuläinud toitu minema.
Ega ei kadestanud küll 30-kraadises saunaleilis ilma konditsioneeri ja külmkapita nädal aega elavaid inimesi. Nagu ütles üks tänavaintervjuud andnud vanem naine – “Meie riik suudab inimesi kosmosesse viia, aga ei suuda nädala jooksul elektrit inimestele tagasi anda”.
Internet otsustas koju tagasi tulla eile õhtul, vabanduseks ainult lubadus võtta need kuus puudutud päeva meie igakuisest 60-dollarisest kuumaksust maha.
Ma pean tunnistama, et Eestis linnadest kaugel metsa see elades ei pidanud mina kordagi üle elama pikemat eletrikatkestust, kui kaks päeva. Siin elan New Yorgi kesklinnast Manhattanist 15-minutise rongisõidu kaugusel ja meie tänaval olid inimesed elektrita vähemalt 8 päeva. Meil oli jah elekter, aga lihtsalt seekord läks õnneks – viis maja eemal elektrit enam polnud.
Pilte sai kah seekord palju – mis sa ikka ilma internetita muud teed, kui kolad mööda linna ja teed pilte.
Ilus on elu me maal
Traatidest susad ja pusad kolmapäeva hommikul Ditmars boulevardil.
Poed kinni, voolu (powerit) pole.
Midagi ikka üritati müüa ka.
Pagaripoe omanikud avaldasid arvamust sildiga “Thanks Con-Ed. You suck”
Con-Ed on meie elektrifirma Con-Edison.
Kaablirullimasin.
Ja veel üks kaablirullimasin.
Prozhektorid, et öösel näeks ka tööd teha.
Politseinike ajutised kodud.
TV-tegelinskid.
Voolukatkestus tõi õnne elektrigeneraatorite rendifirmade õuele.
Siin on väikesed generaatorid väikeste poodide juures.
Natuke suuremad generaatorid.
Suurim generaator, mida mina olen näinud – ühe autoremonditöökoja juures.
Põhiliselt olid generaatorid poodide ja asutuste juures, aga mõni parema sissetulekuga eramajaomanik rentis oma kodu juurde ka voolutegemise masina.
Astoria pargi juurde pani telefonifirma Verizon ajutised telefonid, et inimesed, kellel kodus telefonid enam ei töötanud, saaks ikka helistada.
Üks pank ajas kohale oma liikuva pangakontori, sest ega raha ei tohi elektri puudumise pärast seisma jääda.
Punane Rist jagas 21st Avenuel ühe koolimaja juures kuiva jääd, jääkuubikuid ja külma pudelivett.
See pood sai voolu tagasi 8.-nda päeva õhtuks ja kutsus kliente tagasi sildiga, mis teatab, et kõik kaubad nende poes on täna kohale toodud ja värsked.
Tehke järgi juuli 16, 2006
Posted by reeede in Manhattan, Tehnika.7 comments
Parkimisplats Manhattanil.
Õhku, Piibeleht, õhku! Õhk ei maksa ju midagi
Valearvestus juuni 30, 2006
Posted by reeede in Astoria, Sündmused ja juhtumised, Tehnika.add a comment
Lugesin mina täna Astoria pargis raamatut ja siis kostis tänavalt kõva kolinat.
Üks autojuht tegi kurvi võttes väikese valearvestuse ja rammis liiklusmärki eest lükates maja seina.
Õnneks jäid kõik ellu ja kiirabi sai tühjalt minema sõita.
Politseinikud tulid kohale viie autoga.
