reede.new york ilma glamuurita

Eelmise nädala teisipäeva õhtul lahkus meie kodust teadmata suunas internet. Kuna õues käis samal ajal kõva äike ja taevast tuli alla Niagara juga, siis me teda kohe otsima ei läinud vaid heitsime magama. Meie üllatuseks ei olnudki hommikuks internet tagasi saabunud.

Seega jäi ära minu igahommikune ajalehtede lugemine ja muu ajaraiskamine arvuti taga ning otsustasin minna korraks välja toidupoodidega tutvuma.

Astusin mööda Ditmars boulevardi ja mingi jama oli – valgusfoorid ei töötanud. Ja siis panin tähele, et poed olid kinni. Egas midagi, jalutasin kaugemate poodide poole ja juba peale viiendat mittetöötavate valgusfooridega ristmikku ning mu kõrval pidevalt kulgevat pimedate poodide jada, hakkas mulle kohale jõudma, et Ditmars boulevardil on vist elekter ka kaduma läinud.

Läksin järgmisele avenüüle ja sealgi polnud elektrit. Siis läksin järgmisele ja järgmisele kuni leidsin töötavate poodide ja putkadega tänava ja sain söögi koju vedada.

Kuna meie telekas näitab pilti sama kaabli kaudu, kuskohast tuleb ja kaob internet, siis loomulikult polnud meil kodus ka telekal pilti ees. Aga meil oli elekter

Rahumeelsete eestlastena ei läinud me tänavale piketeerima ega interneti kasutamise ja televisiooni vaatamise õigust nõudma vaid meenutasime kauneid nõukogude aegu, kui telekale sai pildi ette ka tavalise traadiga, mis tuli õigesse auku pista. Kahjuks ei saa internetti sukavarda abil omale koju meelitada.

Sedasi traadi abiga õnnestus mõnda programmi isegi näha ja nii saime teada, et vähemalt sajal tuhandel inimesel Queensi linnaosas pole esmaspäevast saadik elektrit. Võimalik, et see sada tuhat pole täpne arv, sest info liikumine on siin riigis kummaline. Kui keegi tähtis mees mingi kriisi ajal pressikonverentsi annab, siis põhiliselt räägib ta sellest, et keegi ei tea midagi.

Queensi tuli New Yorgi linnapea Bloomberg kohale ja teatas rahvale, et ei tea, miks äkki elekter üle Queensi ära kadus.

Võibolla äike ja miljonite konditsioneeride huugamine katkestas suurema hulga eakaid kaableid ja traate, arvasime meie.

Järgnevad nädalapäevad möödusid mul kodust kaugemal olevate poodidega lähemalt tutvumisega ja nii nägin, et usin elektrikaablite parandamise töö käis suuremal hulgal tänavanurkadel. Ja politseinikke tekkis aina juurde. Ühel õhtul leidsime Astoria pargist politseinike pesa – suur parkimisplats oli täis aetud igat sorti politseiautosid ja -busse ning prozhektoreid. Ma ei julgenud neid pildistada, sest siin riigis suhtuvad politseinikud kaameraga inimestesse kohati paranoiliselt. Samas olid politseinikud väga lahked ja tervitasid igal tänavanurgal (neid oli tõesti igal tänavanurgal) möödakäijaid “how are you doing”. Natuke ära tüütas muidugi nendega pidevalt suhtlemine, aga eks neil oli ju igav päev otsa tänavanurgal seista.

Lisaks tolgendasid jalus televisiooniinimesed, et õhtustes uudistes emotsionaalselt hüüda: “Queens on ikka pimeduses, inimesed frustreeritud ja poed pankrotis!” Lisaks näidati, kuidas prügiautod vedasid raiskuläinud toitu minema.

Ega ei kadestanud küll 30-kraadises saunaleilis ilma konditsioneeri ja külmkapita nädal aega elavaid inimesi. Nagu ütles üks tänavaintervjuud andnud vanem naine – “Meie riik suudab inimesi kosmosesse viia, aga ei suuda nädala jooksul elektrit inimestele tagasi anda”.

Internet otsustas koju tagasi tulla eile õhtul, vabanduseks ainult lubadus võtta need kuus puudutud päeva meie igakuisest 60-dollarisest kuumaksust maha.

Ma pean tunnistama, et Eestis linnadest kaugel metsa see elades ei pidanud mina kordagi üle elama pikemat eletrikatkestust, kui kaks päeva. Siin elan New Yorgi kesklinnast Manhattanist 15-minutise rongisõidu kaugusel ja meie tänaval olid inimesed elektrita vähemalt 8 päeva. Meil oli jah elekter, aga lihtsalt seekord läks õnneks – viis maja eemal elektrit enam polnud.

Pilte sai kah seekord palju – mis sa ikka ilma internetita muud teed, kui kolad mööda linna ja teed pilte.

Ilus on elu me maal

Traatidest susad ja pusad kolmapäeva hommikul Ditmars boulevardil.

Poed kinni, voolu (powerit) pole.

Midagi ikka üritati müüa ka.

Pagaripoe omanikud avaldasid arvamust sildiga “Thanks Con-Ed. You suck”

Con-Ed on meie elektrifirma Con-Edison.

Kaablirullimasin.

Ja veel üks kaablirullimasin.

Prozhektorid, et öösel näeks ka tööd teha.

Politseinike ajutised kodud.

TV-tegelinskid.

Voolukatkestus tõi õnne elektrigeneraatorite rendifirmade õuele.

Siin on väikesed generaatorid väikeste poodide juures.

Natuke suuremad generaatorid.

Suurim generaator, mida mina olen näinud – ühe autoremonditöökoja juures.

Põhiliselt olid generaatorid poodide ja asutuste juures, aga mõni parema sissetulekuga eramajaomanik rentis oma kodu juurde ka voolutegemise masina.

Astoria pargi juurde pani telefonifirma Verizon ajutised telefonid, et inimesed, kellel kodus telefonid enam ei töötanud, saaks ikka helistada.

Üks pank ajas kohale oma liikuva pangakontori, sest ega raha ei tohi elektri puudumise pärast seisma jääda.

Punane Rist jagas 21st Avenuel ühe koolimaja juures kuiva jääd, jääkuubikuid ja külma pudelivett.

See pood sai voolu tagasi 8.-nda päeva õhtuks ja kutsus kliente tagasi sildiga, mis teatab, et kõik kaubad nende poes on täna kohale toodud ja värsked.

Lugesin mina täna Astoria pargis raamatut ja siis kostis tänavalt kõva kolinat.

Üks autojuht tegi kurvi võttes väikese valearvestuse ja rammis liiklusmärki eest lükates maja seina.

Juhtub paremateski peredes.

Õnneks jäid kõik ellu ja kiirabi sai tühjalt minema sõita.

Politseinikud tulid kohale viie autoga.