Ehh, Odessa oktoober 20, 2006
Posted by reeede in Kaubandus, Rand, Toit, Vaateaknad.12 comments
Täna mina käisin siis ka lõpuks paljude njuujorgi eestlaste pühas kohas – Brighton Beach’il.
Muidugi süüa ostmas.
Ei olnudki seal ainult venelased ja muud venekeelsed inimesed – kuulsin inglise, hispaania ja hiina keelt ka.
Baltika Saloon pakub: Russian beauty, Russian culture, Russian beer.


Tali tulemas, ostke omale läkiläki.

Tööotsijad – minge Brighton Bazaarile (1007 Brighton Beach Avenue, Brooklyn, New York).
Kuulsin seal poes pealt töötajate vahelist jutuajamist:
“Uhadii atsjuda! Slõshes, uhadii! Bõstro!”
“Nu shto võ, devotshki! Patshemu tak? U nash zdez intelligentnaja brigada! Ne nada tak!”
Paistab, et rand hakkab maju täis saama. Siin pakutakse viimast võimalust osta omale korter viimasesse kohalikku ehitisse.



Mõnedel majadel olid omapärased uksed ja väravad.
Natuke kodust sinist värvi ka.

Rand ise nägi samasugune välja nagu Coney Islandil ja Rockaway Beach’il, laudadest jalutuspromenaadi ja mõnusa rannaliivaga.
Ostsin jälle barankasid ja präänikuid. Ja muidugi Karumsi kohukesi ($0.59/tk) ning pastilaad ($2.99 umbes 300 grammi).
Minu imestuseks müüdi ka leedukate maisipulki ($1.49/karp), mida ma Eestis elades ahnelt sõin.
Hea ikka, et Brighton Beach meie kodust kahetunnise rongisõidu kaugusel on
Veel ostsin sprotte ($1.39 ja $2.49/karp), suitsuvorsti Moskovskaja ($4.32/630 grammi), pasteeti ja voblat (kilohind kuni 225 krooni).
Koju jõudes lugesin ajalehest, et needsamad sprotid (firmast Brivais Vilnis) on venelaste jaoks eluohtlikud, aga eurooplastele kõlbavad küll.
Ja kaks musta leiba ostsin ka – orlovi ($1.89) ja borodino ($2.19).
Kuna olin Brighton Beach’il esimest korda, siis pole mul aimugi, kus on parimad hinnad.
Nii et ostsin oma nänni tee peale ette jäänud kohtadest.
Tühirand september 4, 2006
Posted by reeede in Igasugused inimesed, Loodus, Rand.add a comment
Eile oli ilus soe suveilm, läksime Coney Islandi randa.
Rand oli peaaegu tühi, aga vetelpäästemehed istusid truult oma tornide otsas.
Järelikult oli ujumine veel lubatud.
Ujujaid oli umbes kolm. Pluss meie kahekesi.
Ja mõned lained olid üle pea.
Vahva.
Veetemperatuur võis olla umbes 25 kraadi ja õhk ka sama.
Kohalikud lihtsalt jalutasid rannas.
Ja üks mees otsis peidetud varandust.
Nagu pärlid august 11, 2006
Posted by reeede in Loodus, Rand.6 comments
Rockaway Beach.
Veepiirist kuni liivani on kõik see märg ala täis väikesi merekarpe.
Nad on liiva all, aga kui laine neist üle käib või ise jalaga uuristad, siis ilmub neid miljon või kaks.
Nad sädelevad ilusasti ja nad on elus.


Nad on pisikesed, kuni kaks sentimeetrit pikad.
Selliseid merekarpe olen ka sealt rannast leidnud.
Suured on paksust lubjast ja kõlisevad nagu taldrikud.
Ja neil polnud tigusid enam sees, kui ma nad leidsin.
Rannahooaeg juuli 30, 2006
Posted by reeede in Igasugused inimesed, Loodus, Rand.3 comments
Käisime Coney Islandi rannas. Sealkandis elavad põhiliselt vene juudid. Nii et igal pool on vene keel. Nägin autoaknast ühel majal silti “Detskii sad”.
Nagu näiteks see kena venekeelne unistuste köögipood. Kuhnja metshtõ.

Venelased elavad sellistes majades. Majade ümbrus on puhas, rannas väga puhas pole.
Söögivärgiputkad

Rannas on pikk ja lai laudadest jalutustee.
Need rohelised autod on ranna korravalvurite omad, sõidavad elektriga ja väga vaikselt.

Sellised kividest lainemurdjad on ookeanis umbes iga saja meetri tagant, ulatuvad maa pealt kaugele vette. Kui neile liiga lähedale ujuda, siis hakkab vetelpäästepoiss oranzhi vilega vilistama ja kätega vehkima.

Rannas uitavad ringi sajad müügiinimesed. Müüvad jäätist, aiskold vooterit (icecold water ehk siis jääkülm vesi), karroonat (ehk corona õlu, mis ka on muidugi “aiskold”), soodat (ehk siis soda, mis eesti keeli tähendab gaseeritud jooki), prezeleid (soolakringlid vist), suhkruvatti, kaelakeesid, rannakleite.
Sellel pildil on jäätise müügikäru, müüja helistab kellukest.

Suhkruvatimüüja.
Kõik need rannas ringi kondavad “müügimehed” tegutsevad “mustalt” ehk siis maksuvabalt ja kui politseil on tahtmist, siis ta korjab neid vahel rannast kokku.
Aga nende arv muidugi ei vähene.

Venelased. Meestel valdavalt jäme kuldkett või kaks kaelas ja suur rist ka keti küljes.






Punane päevakübar

Vene vanamehed doominot mängimas.



Üks kempsudest nägi välja selline nõukaaegne. Kõva kloorihaisuga. Aga rand on hiigelpikk ja seal on uuemaid kemmerguid kah, viisakamaid.
Kohalikes vetsupottides on alati vesi. Kui selle alla lased, siis jookseb uus kohe peale. Ja poti peale on kirjutatud American Standard. Kvaliteedimärki pole ma siiski kuskil tuvastanud.

Coney Islandi metroojaamas on sellised sildid. Kuna inglise ja hispaania keeled sealt puuduvad, siis arvatavasti on ainult aasialastele ja venelastele vaja selgitada, et rongi uste avanemine pole miski naljaasi.
Ameerikamaa Ruudi juuni 25, 2006
Posted by reeede in Linnud, loomad, Loodus, Rand.1 comment so far
Tervituseks Itaaliamaa Ruudile kaks meerikamaa tillukese Ruudi pilti.
Ruudil on kollane tennisepall suus
Pildil klikkides saab suuremalt ka vaadata.
Tegelikult on Ameerikas alles ürgaeg juuni 10, 2006
Posted by reeede in Linnud, loomad, Loodus, Rand.5 comments
Southamptonis ookean tuiskas. Nii kõva tuul oli.

Horseshoe crab (Limulus polyphemus)
Ühe ürgaegse olendi maised jäänused oli ookean kaldale toonud.
Vasakul on olendi esiosa (kui ta praegu liiguks, siis suunaga paremalt vasakule) ja sabaosa külge on ennast kinnitanud mõned merekarbid.
Tal peaks olema küljes ka pikk piitsamoodi saba, aga see on kuhugi kadunud.
Ta oli olemas juba dinosauruste ajal, 250 miljonit aastat tagasi.
Nii et Ameerikas on olendeid, keda edasiarenemine väga ei huvita.
Või siis on kunagi tekkinud väga kohanemisvõimeline elukas.
Selline näeb see olend välja altpoolt.
Mõõtkavaks on pildil minu jalg – jalalaba läbimõõt 9,5 cm.
Nägin neid olendeid eelmisel aastal elusana ka, kakerdasid vee piiril.
Õnneks neid seal rannas polnud, kus me ujumas käisime.
Ei tahaks ujudes nendega kokku põrgata, kuigi nad on rahumeelsed.
Nüüd jääme ootama, millal mõni saurus kaldale uhutakse.
Orchard Beach Mai 14, 2006
Posted by reeede in Igasugused inimesed, Loodus, Majad, Pargid, Rand.5 comments






Orchard Beach, The Bronx
Orchard Beachil on naljakas suur ehitis. Sammastega. Võibolla päälik peab seal vahel kõnet.
Imposantne sammastega betoonehitis meenutas nõukogude aega – suur, sinisega kaunistatud, kulunud ja maha jäetud.
Tegelikult ta maha jäetud ei ole, lihtsalt rannailma polnud.
Leidsin kaotatud laste aiakese. Õnneks oli see tühi, seega kõik lapsed on eelmisel rannahooajal vanematele tagastatud.
Aga suvel pidi siin rahvast olema nii palju, et kui hommikul vara kohale ei tule, siis pärast liiva peale enam pikutama ei mahu. Ainult ühele jalale seisma.
Ja seal on väga ilus park ning korralikud laste mänguväljakud. Sinna saab ainult läbi metsa autoga. Parkimisplats on hiiglaslik.
Ja maassetorgatud suured grillipannid ning puidust lauad-pingid on parkimiplatsi ja võsa vahel reas.





























Atlandi ookean Rockaway Beachil