reede.new york ilma glamuurita

Nüüd on mul Õhtulehega ilusti suheldud ja asjad korras. See tähendab, et mina rahul ja loodetavasti nemad ka.

Kopeerin siia oma kirjad ja kirjutan sellest, mis vastused ma sain. Vastuseid ma üksühele ei kopeeri, sest ma ei ole küsinud teise inimese kirjade avaldamiseks luba. Annan edasi vaid sisukokkuvõtte. Ja ega me muidugi pikki kirju ei vahetanud

Minu kiri Kadri Jakobsonile:

Tere,
avaldasite minu blogis http://reeede.blogspot.com/ oleva foto laupäeva, 6.mai 2006.a. SL Õhtulehes http://www.sloleht.ee/2006/05/06/uudised/197133/.
Seoses sellega on mul küsimus – kas minu foto avaldamine honoreeritakse ning kelle poole ma antud küsimuses pöörduma peaks?
Mul ei ole antud foto avaldamise vastu midagi, kuid edaspidi palun pöörduda enne mu blogist leitud fotode ja info avaldamist minu poole. Lisan oma blogisse nüüd ka e-maili aadressi, kuna tundub, et Teile blogi kommenteerimine minuga kontakti otsimiseks ei sobinud.
Minu arveldusarve number Hansapangas on XXXXXXXXX.
Lugupidamisega,
Siiri XXXXXXX

Vastuse sain kohe ja selles oli kirjas, et honorar fotode eest on ette nähtud ja et ma süüdistan asjatult, et minu poole ei pöördutud. Ajakirjanik teab autoriõiguse seadust ja pöördus enda teada minu blogi kommentaaris foto küsimisega minu poole. Ajakirjanik küsis ka kellegi hästiinformeeritud isiku (kes oli minu blogi pilti soovitanud) käest meili teel, aga vastust ei saanud. Seega otsustas ajakirjanik panna avaldatud foto juurde minu blogi aadressi. Minu meiliaadressi ta blogist ei leidnud, aga tänas, et selle nüüd sinna panin.

Ka arvas ajakirjanik, et ei tasu olla õel ja pahandada, kui ei tea tausta.

Lisaks oli kirjas Urmo Soonvaldi meiliaadress, kelle poole ma honorari saamiseks vajalike andmete esitamiseks pidin pöörduma. Kiri lõppes kena päeva soovimisega

Minu vastus sellele kirjale:

Tere,
kahjuks ma ei leidnud oma blogi kommentaaride alt Teie pöördumist minu poole (sissekande all on 5 kommentaari – anonymuse, meelise,anu, elina ja minu omad). Oleksin sellele kohe vastanud, sest loen kommentaare tihti ja küsimustele vastan ka alati.
Vabandan, kui minu suhtumine Teile õel tundus, enda meelest soovin olla lihtsalt konkreetne.
Tänan Teid info eest ja soovin head päeva jätku,
Siiri XXXXXX

Ka sellele kirjale sain kohe lühikese vastuse, et ilmselt tegi ajakirjanik minu blogisse kommentaari kirjutades midagi valesti, et see ei ilmunud.

Kirja lõpp oli selline:

Tore, et nüüd asja korda saab. Ja tänan Teid tähelepanelikkuse ja pildi eest!
Kadri Jakobson

Kirjutasin Urmo Soonvaldile andmed, mida on honorari saamiseks vaja esitada-nimi, arveldusarve number, aadress, isikukood. Ja jään nüüd raha laekumist ootama

Sellega loen mina asja enda jaoks lõppenuks. Mul ei olnud Õhtulehe ajakirjanikega suhelda keeruline – vastused sain hetkega ja Kadri Jakobsoni enesekaitset mõistan ka.

Mõtlesin selle üle ka natuke järele, et kas ma olin õel – lugesin oma 5.mai blogisissekannet mitu korda üle. Ma nimetaks oma juttu pigem sarkasmiks, aga võibolla võib see tõesti ka õelana tunduda. Lihtsalt minu loomuses ei ole minu enda arvates kunagi õelust olnud, aga võibolla ma ei tunne õelust ära Eks see sõna puudutas mind, muidu ma selle üle siin ei heietaks.

Aga lepime nüüd nii kokku, et keegi ei hakka minu blogis taldrikuid loopima ja ajakirjanduse peale viha välja valama. Kui kedagi on miski asi riivanud, siis selle üle võib arutleda, aga ilma kirgede ja suurte emotsioonideta.

Jah, mind häirib see, et minu fotot kasutati artikli juures, mis halvustab teisi inimesi, aga samas ma ise neid artikleid lugesin ja selle foto tegin – oleksin vabalt võinud reageerimata jätta ja seda kleiti vaateaknal mitte pildistada ehk siis oleksin pidanud ette nägema, et interneti kaudu levib see äraarvamata suunas. Edaspidi arvestan sellega.

Info vahetamine pole halb ja kui keegi on suhtlemisel ajakirjanikega haiget saanud, siis võib sellest siin rääkida, et misasi tegi haiget, aga näpuga näidata ja “loll” öelda pole vaja. Tavaliselt see asju paremuse poole ei liiguta. Ja asjade peale, mis elu paremaks ei tee, pole mõtet oma energiat kulutada

Nii et blogijad, pange igaks juhuks oma blogi juurde üks oma meiliaadress ja kirjutage, et enne teie materjalide avadamist ärilistel eesmärkidel tuleb teie käest luba küsida. Või võite ka keelata oma materjalide avadamise, kui see teile rohkem sobib. Või tehke salajane blogi, mida ainult parooli teadjad lugeda saavad. Ehk tekib siis vähem arusaamatusi.